iluspekter.com, Toitumine

MIKRO- vs MAKROTOITAINED – KUMB ON OLULISEM?

Hei, lugejad! Kindlasti panete tähele reklaame „eriti kõrge valgusisaldusega“. Tavaliselt on tegemist liha või piimatoodetega, kuid on olemas ka palju taimseid „kõrge valgusisaldusega“ tooteid toidupoe lettidel ja riiulitel. Selline turundus tekitab meis kui tarbijais vajaduse rohkem valkusüsivesikuid ja rasvu tarbida. Aina vähem mõeldakse toidu kui terviku peale. Võrdleme mikro- ja makrotoitained.

 

Milleks me vajame mikrotoitained?

Kapsas on hea mikrotoitainete allikas. Sisaldab A-, B-, C-, E- ja K-vitamiine

Kapsas on hea mikrotoitainete allikas. Sisaldab A-, B-, C-, E- ja K-vitamiine

Mikrotoitaineteks nimetame ühendeid, mida vajame väikestes kogustes (mikrogrammides või milligrammides). Tihti väljendatakse soovitatav päevane kogus ka rahvusvahelistes ühikutes RÜ (international units – UI). See on rahvusvaheliselt määratud bioloogiliselt toimiva aine kogus mingis aines.

Mikrotoitainetel on oluline roll immuunsüsteemi toimimises (vitamiin A , C, jm.), makrotoitainete metabolismis (B-vitamiinid), vererakkude tekkes (vitamiin B12, Fe) ja hormonaalses tasakaalus (Se, I). Enamik vees- ja rasvlahustuvaid mikrotoitaineid vajame igapäevaselt. Mõningased ühendid (nt. vitamiin B12) talletatakse meie kehas varudena ja pole oluline, kas seda iga päev toiduga saame.

Loodusliku päritoluga toidust mikrotoitainete saamine on kehale loomulikum, kui rikastatud toidu või toidulisandite tarbimine. Toidulisanditega on just eelkõige oht ületarbida. Samuti võivad olla mikrotoitained puhtal kujul meie kehale hoopiski toksilised. Tasakaalustatud toitumisega on võimalik täita kõigi peamiste toitainete vajadus.

 

Milleks me vajame makrotoitained?

140g herned sisaldavad 7.50g valku, 21.50g süsivesikuid, 0.30g rasva, 7.60g kiudaineid ja 115kcal.

140g herned sisaldavad 7.50g valku, 21.50g süsivesikuid, 0.30g rasva, 7.60g kiudaineid ja 115kcal.

Makrotoitained on peamiselt: 1) energiaallikad 2) keha rakkude ja kudede ehituskivid. Energiaallikana sobib meile kõige paremini süsivesikud. Kehas säilitatakse glükogeen peamiselt maksas ja lihastes.

Füüsiliselt või vaimselt aktiivse töö korral tunnetame eriti vajadust süsivesikute järele. Sellest ka suur nälg magusa järele. Sellegipoolest on mõistlikum süüa tärklise põhiseid süsivesikuid (riis, kartul, kaunviljad, teraviljad, jne.). Suhkur koosneb 50:50 suhtega glükoosist ja fruktoosist. Tärklises on see-eest kõik makromolekuli ühikud glükoosimolekulid.

Valgud ja rasvad on olulised rakkude ja kudede moodustumisel. Lisaks on valgud tähtsad ensüümid sünteesis ja kehasiseste protsesside reguleerimisel.

 

Miks keskenduda rohkem mikrotoitainetele?

Brokkoli sisaldab A-, B-, C-, E- ja K-vitamiine

Brokkoli sisaldab A-, B-, C-, E- ja K-vitamiine

Makrotoitainete tasakaal ja kalorite hulk toidus meie ühiskonnas, kus toitu on piisavalt, on vähem oluline. Millal sa lugesid uudistest, et keegi Eestis suri näljasurma viimati? Vitamiinide ja mineraalide vähesus toidus ja sellest tingitud tervise probleemid on see-eest väga sagedased nähtused. Ka saasteained õhus, kemikaalid toidus ja päikesekiirgus tekitavad vabu radikaale kehas, mida antioksüdandid neutraliseerivad. Päikesest tekkiv punetus või põletus ongi nahapõletikuline reaktsioon. Vitamiinide ja mineraalide rikas toitumine aitab neutraliseerida UV kiirguse mõjul tekkinud kahjustusi ning vähendada nahavähi riski.

 

Kokkuvõtteks jälgi pigem, kust sa enda mikrotoitained saad. Banaan või õun on alati kasulikum valik kui C-vitamiin tablett.

 

Tänan, et külastasid meie e-poodi ja blogi. Loodan, et suutsin sind muuta teadlikumaks toitumise osas. Jaga ka edaspidi, millest sa meie blogis lugeda soovid.

Seotud postitused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga